Nelja õe kleidid. Saadu pere neljast tütrest oli Salme kõige moeteadlikum. Nõukogude ajal, kui pere kõik 4 tütart juba ise tööl käisid, oli aegu, kus igaks peoks prooviti uus kleit valmis õmmelda. Vanim tütar Vaike õppis Kuressaare ametikoolis modelleerimist ja töötas hiljem Liiva koolis käsitööõpetajana. Tema mõtles välja lõikeid. Kleite õmmeldi maja uue osa suures kambris. Moes olid bembergkleidid, sitsikleidid, rätsepakostüümid, mille õlad olid rõhutatud patsokkidega.Salme aitas Vaikel kodus kleitidele patsokke õla alla õmmelda. Neljast õest kolm töötasid õpetajatena. Noorima õe Helju mälestustes käisid tema õed tavapäevadel tööl kitliga, mille alla pandi ruuduline triiksärk või tehti kittel ilusamaks lihtsalt kraega. Hiljem oli õpetaja igapäevaseks riietuseks ka lihtne käisteta kuub (pihikseelik ehk särkkleit), mille all kanti tsemprit. Salme mälestustes oli 60-ndatel moes sirge lõikega kottkleidid ja miniseelikud ning plisseerseelikud. Materjalidest oli moes kirju rips ja impregneer. Jalas kanti nailonsukke. Sel ajal hakkasid naised kandma pükse. 80ndatel tuli moodi valge pleiserjakk, krimpleenkleidid ja kostüümid ning trikotaazh ja kirju samet. Talust üle suure tee asunud sõjaväelinnakus asus pood, kuhu toodi importkaupa. Kui ohvitseriprouad olid endale meelepärased asjad ära ostnud, võisid ka kohalikud järjekorda võtta ja sealt kaupa osta.
2023 toimus Muhu Pärandikoolis Saadu tüdrikute kleitide näitus.
