2025 aastal Muhu valla 35. juubeli tähistamise tuules anti igale külale võimalus end ühe nädala jooksul tutvustada. Kuna Muhus on 52 küla ja aastas on 52 nädalat, siis iga nädal sai üks küla ennast esitleda. Levalõpme ja Lepiku ajalooliselt kokkukasvanud külade tutvustamine langes tähestikulist järjekorda arvestades aprillikuusse. Esimene mõte oli aprillikuule kohaselt koguda kokku külades juhtunud naljakad juhtumised. Koos tänase külavanem Tuuliga sai loodud Kirguvalla kogukonna grupp FB-s ja tehtud ühisfail külalugude kogumiseks. See osutus nii edukas, et saime kirja mitte ainult naljad, aga ka palju toredaid pärimuslugusid. Lisaks Tuuli vanaema Helja ja minu tädi Salme räägitud lugudele saime kasutada ja Välja Kerli poolt Viljandi Kultuuriakadeemia kursusetööks lindistatud lugusid küla endiste väga värvikate figuuridega- Posti Aino ja Nõmme Selmaga.
Lepiku ja Levalõpme külade kohta on rahvakeeli öeldud Kirguvalla, sest vanasti kuulusid nende külade maad pastoraadile ehk kirikumõisale. Levalõpme nime kohta on mitu lugu. Levalõpme asub Liiva kirikust mõne kilomeetri kaugusel ja on arvatud, et see on koht, kus pärast Liiva kirikus käimist kodu poole vantsides ja leiba nosides leib otsa sai. Teine veidi usutavam versioon on, et see on algselt olnud piir, kus liivased alad lõppevad ja paesed maad ja pangapealsed algavad ehk siis liivalõpme.
Levalõpme küla tutvustusse pani Tuuli kirja nii: “Levalõpme on üks vanimaid Muhu asualasid. Jäljed asustusest Levalõpme küla maadel pärinevad teisest aastatuhandest eKr. Paali talu maadel asub muinasaegne hiiekoht ehk iienukk ja selle läheduses on veel mõned rahvapärimusega seotud kohti nagu Pühatimägi (vana matusekoht), Pühatiauk, Kivismägi jt. Vanapagan olla Kivismäele hulga kive kokku vedanud, et neid pidutsevate hiieliste pihta pilduda. Külas tuntakse mitut nimelist kivi: liugus kivi (Levalõpma arus) ja neitsi kivi (Vanatoa põllul) ja kaardivälja kivi. Nõmme Selma mäletas rääkida, et mõisnikud käisid seal peal kaarte mängimas: Kapi mõisa ja kirikumõisa parun ja Tamse Atu (Tamse paruni hüüdnimi).”
Teadaolevalt on Levalõpme külas olnud 5 tuulikut: Toomal, Mihklil, Aadul, Postil ja Saadul. Sepapadasid oli samuti 5: Toomal, Aadul, Postil, Saadul ja Nõmmel.
Levalõpme küla läbis talitee, mis algas Liiva kõrtsi juurest kulgedes Pendu kaudu metsa ja edasi Eeriki juurest Lepikule.
Rahva pärimuse järgi jookseb Levalõpme alt läbi must jõgi ja Uietoa Volli on meenutanud nii. Seda riagitse, et tulla Igakülast, siin meie (Uuetoa) ja Nõmme vahelt ja läheb Lalli alla välja läbi soode ja metsade. Kuivastu parun olla ütelnud Uuetoa esimesele peremehele, et sa teed oma maja sellisesse kohta, kus must jõgi maa alt läbi läheb, ehk variseb kokku.
Nõmme Selma on rääkinud, et Nõmme tee ääres suure tamme juures asub kuliste auk, kust kevadel läheb seal vesi kolinal alla, keerab nagu lehtrist sisse. Nõmme Jaan mäletab oma lapsepõlvest, et kui kuliste augu kõrvalt vankriga mööda sõideti, siis selle koha peal kõmises maapind.
Kunagise Saariku talu maadel oli suur puu nimega Raasikkask, mida enam ei ole. See ja Raagi mänd olid kaks vaatluspunkti, kus valvati, kui Muhumaal hundijahti peeti.”
Külade tutvustusi saab lugeda https://muhu.ee/haridus-kultuur-sport-ja-kogukond/kogukond/kulad/
Riiklikus pärandkultuuri objektide kaardirakenduses on Levalõpmel 10 ja Lepikul 5 pärandpaika.
LEVALÕPME pärandobjektideks on põlistalu kohtadena märgitud Mihkli talukoht (Hiljemalt rootsiaegne talukoht, mille rehielamu on osaliselt säilinud) ja 18. saj eksisteerinud ja ca 1880. a hääbunud Matsi-Mihkli talu koht. Kaardil on ka maastikul säilinud märkidena väravavahikoht ehk tööliste maja ning popsikohtadest on ära märgitud tänaseks hävinud Käbru popsikoht (1850-1950 kestnud vabadikukoht) , Saariku popsikohal (pastoraadi platsikoht oli asustatud ca 1870-1940) säilinud kelder, Vanatoa popsikoha õunapuud (pastoraadi platsikoht oli asustatud ca 1870-1940) ja Uie-Villemi popsikoht (1890-1940 kestnud vabadikukoht). Pärandobjektina on kirjas ka tuuleveski- hiljemalt rootsiaegse Tooma talu veskijalg.
LEPIKU külas on ära märgitud Kalju tuulik ning taludest on kirjas Männiku-Juri talukoht (talu hiljemalt rootsiajast kuni 20. sajandini), kust pungus Levalõpme Männiku-Saadu talu. Vanade külaelanike juttudes oli oma koht ka Männiku-Kaasiku talukohal (20. saj algul moodustatud osatalu). Seal lähedal asus külakiik, kus ka Levalõpme noored käisid laupäevaõhtuid veetmas.
Viide Pärandkultuuri objektide kaardirakendus
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kohaparimus
Andmed pärinevad Eesti looduse infosüsteemist (EELIS)
