Mu tädide noorusaastad jäid sõjajärgsesse aega. Sel ajal said noored saare külades omavahel suhelda nii kiige all kui siis, kui poisid tüdrikutele külla tulid. Saadu peres oli 4 tütart. Salme meenutab seda ehal käimise traditsiooni nii: Laupäeva õhtul tüdrikud panid end hakkama ja läksid koiku ja siis ootasid. Poisid koputasid akna pihta ja siis aasid tüdrukuga juttu ja siis tutvustasid ka, kust nad on ja kui tüdrukule meeldis, siis läks tegi ukse lahti ja poisid tulid sisse. Poisid ajasid tüdrikuga juttu ja siis läksid jälle minema. Kui oli akna taga koputaja vilets, ei osanud laulda ja heaste rääkida, siis tüdrik ei lasknud sisse ka.
Majas on vasakul uued kambrid, kus tüdrikud magasid ja paremal kööktuba ja tagakamber, kus magas tüdrukute isa. Ükskord oli siuke äpardus. Tüdrukud magasid vasakpoolsetes kambrites, aga ehale tulnud lugupeetud ajakirjanik pööras pimedas koridoris paremale ja sattus isa magamistuppa. Kudistas seal varbaid, aga oli seal sagada saand ja nii jäi tütrega sõprus ära.
Laupäe õhta pidi tüdruk viksis olema ja ootama kosilasi.
Pildil tagakamber (plaanil 3), mis on kapiga pooleks jagatud, vasakul magas pereema ja paremal oli pereisa voodi.
