22.novembril 2025 toimus Rocca al Mare Vabaõhumuuseumis Maaarhidektuurikeskuse korraldatud traditsiooniline Vana maamaja päev, kus seekord olid fookused keldrid. Esimese loengu pidas Maret Tamjärv, kes alustas sellest, et keldrite ehitamine sai alguse 19. sajandi teises pooles, kui eestlased hakkasid kartuleid kasvatama ja vajasid nende säilitamiseks kohta. Teine ettekanne tuli Keldrite Kuningriigist Muhust. Nii palju ilusaid keldreid kui Muhus ei pidavat mujal Eestis olema. Muhu meeste kivitöö oskus arenes mandril kirikuid ehitades ja nii jõudsid peened töövõtted ka kodusaarele, kus ka vaesemad ehitusmehed koduõuele oma kätega uhke keldri võisid ehitada. Muhu hinnatud ehitusmeister Rein Saksakulm rääkis ära Maakeldrite hingeelu Muhu näitel.
Arhidekt Mark Kesküla loengust tuli tarkus, et ka keldril on oma mikrobioom ja põrandalt ei tasu sinna kogunenud mulda viimseni ära koristada. Keldri niiskuse reguleerimiseks tasuks aga keldris hoida savi, mis liigniikuse korral adsorbeerib niisikust ja vajadusel annab seda hiljem ära.
Saadu talu kelder on üsna traditsiooniline- ehitatud nii pae kui – raudkividest. Keldriga samas hoones on veel kuur ja mõlema uksed avanevad eesõuele. Veel on maja tagaosas väikesed laudad lammastele ja sigadele- nende uksed avanevad aga karjaaeda. Maja lakas hoiti heinu. Kelder ise on kaheosaline, tagumises osas hoiti kartuleid.
Vaata ka
https://arvamus.postimees.ee/8284672/aegruum-muhumaal-on-kelder-uhkuseasi
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70721357/keldrid-on-osa-meie-kultuuriloost
