Ingel on Muhus nii levinud nimi, et mõnes peres ei olnud mitte üks, ega kaks Inglit, vaid isegi rohkem. Muhu Inglitest on isegi raamat kirjutatud https://muhubrands.com/toode/muhu-angels/
Ka Saadul oli 20. sajandi alguses kaks Inglit majas- perenaine ja peremehe õde. Teist kutsuti tädi Innaseks.
Vanaema Ingel ehk mammi sündis 1896 Soonda külas Tammiku talus isa Jaan ja ema Riste Väärtnõu tütrena. Soonda Tammikul käis Saadu Villem ka kosjas. Villemi tütar Salme rääkis, et esimese hooga näidati nooremaid õdesid, aga neid pidas Villem liiga nooreks ja siis kutsuti tagakambrist Ingel, kes kosjad vastu võttis. Külas räägitakse, et Villemil olnud ka enne seda kosjaskäiku oma pruut. Kui Villem siiski Ingliga abiellus, oli pruut marus olnud ja neednud, et ükski pulmavanker Saadu õuest välja ei sõidaks. Nii on ka läinud, Vello ja Salme abiellusid mandril ja 3 saarele elama jäänud tütart jäid kõik üksikuks.
Ingli vanemad Jaan ja Riste kolisid hiljem Kuivastusse, kus ehitasid endale uue, Kuivastu Tammiku maja. Kuivastu Tammiku maja ja karjamaad olid otse mere ääres. Kui ema Riste omaenda rannakarjamaal miini otsa astudes hukkus ja Jaan enam kodus üksi hakkama ei saanud, toodi ta tütar Ingli juurde Saadule. Vana Jaen veetis päevi Saadu tagakambris parempoolses voodis. Kui Salme talle sinna saia viis, siis ütles vanaisa et „olgu sul õnne päeval kut öösel!” Helju aga mäletas peast vanaisa Jaeni lauldud pikki lorilaule.
Inglil olid ka vennad Mihkel ja Vaido Väärtnõu ning õed Ruudu Verendel ja Iida Mütt. Ingel oli oma õdesid aidanud, kui need isa keelu kiuste õhtul majast välja hiilisid, et pidusse minna. Ingel andis siis aknast peoriided ja kingad õdedele kaasa. Ruudu emigreerus Rootsi ja Iida elas Kohtla-Järvel. Mihkel töötas laeva peal. Kõigiga säilis aastatepikkune kirjavahetus, kus teineteise elukäigu üle huvi tunti.
Mihkel kirjutab Inglile Helsingist, aasta kahjuks teadmata, aga sündmused kõnelegu. “Armas õde. Vennalikud tervitused saadan sulle siit võeraltmaalt ja pealekauba mõned tühjavastusega sõnad… Minu eluvägi jookseb niiöelda üsna heasti, nii et paremat praegus soovida polegi. Päevas kõnnid tekkis luuawars käes kuus seitse tundi ümber ja peale seda kupata päkad linna poole. (loetamatu sõna) näidatakse punaste lippudega linna pool, nõutakse mõnda kapitalistlist ministreid maha ja peaaegu kõik. Oleks küll siin palju ennemalt mõndagi uudist kirjuta olnud, mis nüüd juba kõrvast välja on lennanud. Mõnda korda on siin kohalikud rahvuslikud seltsid rongkäikusi, õigemini öelda miitinguid linnas pidanud. See miiting (meeleavaldus) seisab selles, et iga rahvuslased korjavad endid kokku ja edasi isetrappi punaste lippudega, pealekirjutatud (trükitud) rahva keeles, mida nad soovivad. Näituseks eestlastel “Elagu vaba Eesti!”… “Tervitused Vabadus!” ja nõnda edasi jne. Peale seda korjavad kõik need väikesed jaod kokku, käidakse mööda linna ja viimakse kogunevad ühe lageda platsi peale ja hakatakse kõnesid pidama. Loodan, et see nüüd sul arusaadav on, mis see sõna miiting eneses sisaldab. Peterburis on kõvasti laskmist olnud, palju inimesi surma ja haavata saanud. Oled vist ehk lehest paremini kuulnud. Peasüüdlased selles on muidugi enamlased, kui nüüd peab see asi juba lõpetatud olema , ja asi on vanas korras.Mõned kapitalistlikud ministrid on küll ametlikult kõrvaldatud. Täna tulime dokist välja ja lähematel päeadel on sõitu Tallinna poole oodata ja sealt siis näeb, kus jälle tee wiib. Saabaste asi on kriminaal, kus pool nad niikaua viibivad, kui nüüd tulen, siis nad ikka õigele teele saadan.
“Õdede vendade vahel valitsevad sidemed loovad kirjavahetusele keskmisest tugevama aluse: kohustus, veresidemed ja tavad”- tsiteerib Kadri Tüür raamatus “Kohustuslik kirjandus” peatükis “Miks uurida kirjavahetust” Soome kolleegi Maarit Leskelä-Kärkit. Lõpetuseks sobib siia aga Kadri Tüüri mõte, et “Omaelulooliste tekstide puhul tuleb kauni selgusega ilmsiks, kuidas suur ja ametlik ajalugu põimub väikese ja isikliku ajalooga”.
